Eduard ja Linda Jürmann 1905

Pildi link

Pildi autor: Keily- Merilyn Vilgats

Eduard Vilde elu

Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudiveres. Oma lapsepõlve ja noorukipõlve veetis ta kokku kolmes erinevas Põhja- Eesti mõisas: Pudiveres, Muugal ja Karjamõisas. 
 Vilde omandas koolihariduse Tallinna saksa kreiskoolis. Saksakeelses ja sügavalt saksameelses koolis sattus rahvusliku vaimuga Vilde sageli konflikti õpetajatega. Eriti vihastas teda "Nibelungide laulu" kultus koolis. Eduard Vilde aga hakkas seda summutama "Kalevipoja" tutvustamisega. Sellega rikkus ta kõik suhted õpetajatega. Juturaamute lugemine ning väga suur kirg teatri vastu raskendasid koolis käimist veelgi. Aastal 1882, pool aastat enne lõpueksameid lahkus Vilde ise koolist. Seejärel asus elama Karjamõisa oma vanemate juurde.
 Esimese päris töökoha sai Vilde ajaleht Virulase toimetusse. Ta kirjutas teatriarvustusi ning sõnumeid. Samuti tõlkis ta välismaiseid uudiseid ja jutte.
 
 1890-ndate alguses hakkas Eduard Vilde suuremat huvi tundma reisimise vastu. Ta sõitis Riiga, kus abiellus saksa  soost Antonie Gronauga. Koos sõidetakse Berliini, kuid siis selgub, et noortel pole ühiseid huve. Paari aasta pärast elasid nad lahus. 

 1905. aasta sügisel abiellus Vilde noore ja aktiivse Linda Jürmaniga. Koos elati kaasa revolutsioonimeelsetele sündmustele Tartus. Selle tulemusel ähvardas mõlemaid arreteerimioht. Õnneks õnnestus noorpaaril napilt Eestist põgeneda. Seal sai alguse Vilde pikim reis. Ning temast sai pagulaskirjanik. 
 Pärast pikki ekslevaid aastaid Euroopa suuremates kultuurimekades, leidsid Vilded (1911) rahulikuma peatuspaiga Kopenhaagenis. Ta kirjutas sel ajal peamiselt lühiloomingut. Hiljem ka ühe näidendi ja romaani.

 Eduard Vilde naasis kodumaale 1917. aastal. Kauaks ta Eestisse siiski ei jäänud. Aastal 1919 võttis vastu Eesti Vabariigi valitsuse tööpakkumise asuda juhtima Eesti saatkonda Berliinis. Ning kirjanikust oli saanud diplomaat. 

 Aastal 1925 tähistati üle- eestiliselt Eduard Vilde 60. juubelit. Eesti riik kinkis kirjanikule eluaegsete teenete eest korteri. Vilde koos oma abikaasa ja ämmaga koliski oma Kadrioru korterisse 1927. aastal. Oma sealses korteris võttis ta vastu mitmeid kultuuri-ja kunstinimesi ning korrastas oma kogutud teoseid.

25. detsembril aastal 1933 näis kirjanik veel üsna elujõulisena. Ta oli vaid näost kahvatum, kuid oma silma- ja südamehaiguse üle ei kurtnud. 26. detsembri pärastlõunal, kui arst saabus, oli Vilde oma seisundist teadlik. Ta teatas oma abikaasale, oma õele kui ka dr. Raukasele, et tal pole midagi selle vastu, kui ta nüüd viimaks rahu saab. Eduard Vilde suri 26. detsembri hilisõhtul 1933, südametromboosi. Ta oli siis 68- aastane.   
 

Eduard Vilde kabinet.
Pildi autor: Keily- Merilyn Vilgats

Eduard Vilde muuseum

 Kadriorus, Luigetiigi kõrval, asub neobarokne roosa puumaja. See hoone on ehitatud 19. sajandi keskel, täpsemalt 1833- 1850. Maja oli algselt lossivalitseja ehk kastellaani maja. Aastatel 1927- 1933 elas majas Eduard Vilde. 
 Alates 1946. aastast on kirjaniku ajaloolises korteris Eduard Vilde muuseum. Maja sisekujundust on tänaseks küll mõnigal määral muudetud, samuti on lisandunud klaasverendad ja trepikoda. Siiski mööbel on stiilipuhas näide 1920. aastate elamisest. Korter on sisustaud A. M. Lutheri vabriku mööbliga. Muuseum on kahekorruseline, kus 2. korrusel on vahetuvad kunsti- ja kultuurinäitused.