Jaan Tätte kirjanduslik mõjukus |
Kui öelda Jaan Tätte, hakkavad kõik ilmselt ümisema mõnd tema loomingust pärit laulu, mis on neile hinge pugenud. Siit saab järeldada, et tema mõju rahva seas on suur. Ta on mees, kes läheb lavale, ütleb "Tere õhtust!" ning publik on juba õnnelik ja plaksutab.
Kirjutada meeldis Tättele juba enne gümnaasiumi. Tema esimeseks teatritööks oli "Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldsest kalakesest" (1997). See pälvis suurt tunnustust tolle aja teatrites, sest vajatigi just midagi uut, värsket ja kaasaegset. Just selle näitetükiga saavutas Tätte ka oma esimese suurema preemia- 1997. aastal teise koha näidendivõistlusel. Samuti on Tätte Valgetähe teenetemärgi omanik ning ka kultuuripreemia Suur Vanker omanik- parim laulutekstide autor(1997) ning parim näitekirjanik(1999). Kolm aastat tagasi (2013) sai Tätte ka Kuldse Plaadi preemia, olles nii aasta meesartisti kui ka aasta plaadi "Äratund" omanik. |
|
Jaan Tätte eripära on minu meelest eriti silmatorkav. Iga tema kirjutatud näidend lisab midagi õpetlikku, mida edaspidises elus võiks meelde jätta ja kasutusele võtta. Tema näidendites on ka alati mingisugune vimka sees, et publikul igav ei hakkaks. "Ristumises peateega" on selline krutski sisse pandud teise vaatuse algusse. Tätte loomingu eripärast tasuks veel ära märkida, et kasutab väga arusaadavat kõnekeelt. See on tingitud sellest, et ta oli näitekirjanik ning näitleja üheaegselt. Üks amet parandas teist. Näidendite lihtsad, kuid samas ka ettearvamatud situatsioonid muudavad tema teosed publikule meeldivaks. |
Vilsandi saar
