Eduard Vilde kirjanduslik mõjukus |
Kui öelda nimi Eduard Vilde, tuleb kõigil silmade ette kas mõni tema teos, skulptuur või hoopiski kohvik Tartus.
Eduard Vilde on Eesti 20. sajandi mõjukaim ja menukaim kirjanik. Vilde on mitmes mõttes nn esimene. Ta on esimene krimi-, nalja-, reisi- ja romaanikirjanik. Kaasa arvatult on ta alusepanija teatri- ja kirjanduskriitikale. Eduard Vildet võib pidada ka Eesti esimeseks tõeliseks eurooplaseks. Tema maailmapilt oli lai, ulatudes Peterburist Istanbuli ning Istanbulist New Yorki. 2015. aastal möödus Eduard Vilde sünnist 150 aastat. Terve aasta vältel toimus erinevaid sündmusi Eesti eri paigus. Eestis antakse ka välja iga- aastast Eduard Vilde nimelist kirjandusauhinda. Alguse sai see Rakverest aastal 1965. Nüüd aga annab auhinda välja Vinni vallavalitsus. Auhind määratakse parimale Eduard Vilde traditsioone järgivale kirjanikule. 2015. aasta preemia võitis Toomas Vint teosega "Mõned kummalised naised". Eduard Vilde looming ulatub humoorikatest lühijuttudest reisikirjadeni välja. Täpsemalt saab Vilde teostega tutvuda siin. Eduard Vilde loomingut on tõlgitud rohkem kui kahekümnesse keelde. Juba tema eluajal tõlgiti Vilde teoseid seitsmesse Euroopa keelde (saksa, läti, soome, vene, ungari, tšehhi, rootsi). Vahemikus 1950- 1970 tõlgiti lisaks veel kümnetesse Nõukogude Liidu rahvaste keeltesse (moldaavia, kasahhi, rumeenia, aserbaidžaani). Pärast ühinemist Euroopa Liiduga tõlgiti Vilde teoseid portugali keelde. |
Eduard Vilde eripära |
Eduard Vilde kirjutas oma teoseid väga ajastutruult. Ta kirjeldas seda, mida oli ise kogenud ning näinud. Näiteid on tuua mitmeid: "Pisuhänd" (20. saj. algus), "Külmale maale" (20. saj. algus) ning "Mäeküla piimamees" (19. saj. lõpp). Oma teostes oli ta väga realistlik. Ta ei läinud romaanidega utoopiliseks ega ulmeliseks.
Vilde oli väga mitmekülgne ning laia silmaringiga kirjanik. Tema sulest ilmus nii romaane kui ka tänapäevani tuntud näidendeid, nagu "Pisuhänd", "Vigased pruudid" ja "Tabamata ime". Eduard Vilde oli väga hea keelevaistuga. Kuna ta käis saksameelses koolis, ei õpetatud seal eesti keele grammatikat. Kuid Vilde õppis seda hiljem, lugedes palju eestikeelseid ajalehti. Sealt omandas ta kogu tolleaegse eesti keele grammatika. Oma teostesse lisas ta ka palju uusi sõnu saksa keelest. Nii sai Vilde harida kogu eesti rahvast, võttes kasutusele uusi sõnu ja väljendeid. |
Pildi autor: Keily- Merilyn Vilgats