Peategelased
Tõnu PrillupKogu teoses valdas Tõnut pidev hirm. Hirm ilma jääda kõigest, aga eriti igapäevasest leivast. Hirm tekkis Tõnul sellest, et ta ei osanud kuulata oma südamehäält ning ei tahtnud reaalsusele silma vaadata. Hirmunud inimene (Tõnu Prillup) elas surma põhimõttel, tahtes, et teised tema elu paremaks muudaksid ning otsides taga õnne. Piimamehena töötades tõmbus ta enesesse, mis muutis teda veelgi rohkem tusaseks, armukadedaks, tekitades sisemist laostumist.
Eduard Vilde on selle tegelaskuju loomisel kasutanud mitmeid eeskujusid. Kaks tähtsaimat prototüüpi on Vana- Karjaküla mõisa kandimees Jakob Uusoja ning kutsar Peeter Mass. Ka Peeter oli katsetanud piimamehe ametit, kuid ebaõnnestunult. Nimelt oli Peeter Mass koduteel tavaliselt rees, piimamannergute vahel magama jäänud. Kuid ükskord nii õnnetult uinunud, et piimanõud hõõrunud tal kõrvad katki. |
MariMari on oma karakteri poolest täielik vastand oma mehele Tõnule. Ta on julge, tehes ise oma elu just nii heaks, kui ta seda soovib. Mari elab oma tunnetega kooskõlas. Kui tal tekib soov/tunne lugeda kahte raamatut kordamisi, siis ta ka seda teeb. Ta naudib elu koos oma kasulastega. Kui süda ütleb, et nüüd on paras aeg rohule pikali visata ning teha lõunauinak, siis seda ta otsemaid ka teeb. Romaani lõpus hakkab Mari lõpuks taipama, kui palju on ta pidanud kannatama. Ta otsib viga endas ja et seda parandada, lahkubki jäädavalt Mäekülast, et olla ise oma tunnete peremees.
Eduard Vilde on Mari karakteri loomisel võtnud prototüübiks Karjaküla kutsari naise Miina Rondiku. Kuid seda vaid välimiselt. Iseloomu poolest on inspiratsiooni võetud Mari Kilksilt, kes elas Kruusiaugul. Ka Kilks oli oma mehest kõvasti noorem, üle kolmekümne aasta. Ka meeldis Mari Kilksile magada keskpäeval ning laiselda. |
Ulrich von KremerUlrich von Kremer ei ole "Mäeküla piimehes" empaatiline inimene. Ta ei aseta ennast teise rolli (Mari rolli) ning ei püüagi tema tundeid tunda. Võiks öelda, et Kremer elab kui hobune silmaklapidega. Tema elu hindamise kriteeriumiks on jäänud tema käsutuses olev materiaalne vara.
Eduard Vilde on mõisahärra tegelaskuju loomisel võtnud palju eeskuju Karjaküla mõisa tolleaegsest omanikust Otto von Klugenist. Nad on sarnsed nii välimuselt, elukommete kui ka tervise poolest. Mõlemad kandsid triibulisi pükse, pikka musta sabakuube ning nokaga mütsi. Mõisahärrade vanuski on sama. Tervis on mõlemal kehv- südameklapi rike, mis sundis hoiduma sigarist ning selle asemel hapusid kompvekke sööma. |